rist kalendrisse

täna ma olin tubli. lugesin ja puha. kirjutasin ka natuke. aga ma ei saa aru, miks kõik asjad, millest ma loen sellised abstraktsed kipuvad olema. žanrianalüüs on selline, mida tegelikult väga hästi ei saa defineerida ja kõigil on oma arvamus sellest, mis ta peaks olema. täna lugesin sublimeist ja see on ka selline asi, et ega täpselt keegi ei oska öelda, mis ta on. mingisugune arbitraarne kirjeldus tuleb, et juhhuu, midagi sellist, mis tekitab meis õudust aga samal ajal on hea olla? eesti keeles kõlab see veel eriti imelikult :D.

aga põhimõtteliselt ma sain nii aru, vähemalt Burke arvab nii vist, et ainult ideed saavad olla sublime - selles mõttes ideed, et me ei saa neid käega katsuda, nagu hing ja jumal ja sellised asjad, ja mingid kontseptsioonid vist ka, headus ja kurjus ja paradiis ja nii edasi. mõnes mõttes siis saavad vampiirid ja libahundid ka olla  sublime. ma jõudsin sellisele järeldusele.

mh, ja see gooti žanr on ka selline, et ei ole üldse kohe nii, et on reeglid ja nii ongi. et on toretore :)