see suur et...

Et siis käes on suur vaheaeg, aga ära ei tohiks unusatda ka magistritööd, eksole. Kuigi väga hirmsasti tahaks. Sest õues jalutada või magada või peagi algvat iluuisutamise EMi oleks palju mõnusamad tegevused. Kui nüüd kõik ära rääkida nii nagu oli, siis pidasin julmalt terve nädala pausi igasugusest lugemisest ja kirjutamisest. Olin lihtsalt niisama. Oh, õnnis aeg!

Aga täna olin tubli paar tundi ja tegin tööd. Mis ma siis õigupoolest tegin:

-sirvisin raamatut eesti keele foneetikast (see iseenesest pole üldse tore, sest raamatu moodustavad suures osas need mustvalged sigrimigrid joonised, millest me pidime juba Leili loengus midagi aru saama, aga tundus arusaamatu. ega midagi muutunud pole, sest ma jätan need kohad lihtsalt julmalt vahele :P Jah, nii on. ei tasu ennast piinama hakata)
-otsisin sõnastikest erinevaid definitsioone ja vasteid freezidele (seda siis fonoloogia pooles... eeldatavasti vaatan veel semantika poolt ka veidi)

... ja oligi kõik. Nüüd on kohe hea enesetunne, et on miskit juurde kirjutatud ja võiks terve nädala uiskamist vaadata.