viluloog tundis huvi, et kust need man-wolfid siis kirjandusse tulid koos vampiiridega, mina kaa.. :D kuigi ma seda kohta pole veel kuskilt leidnud, mis mulle ütleks millal nad kokku pandi (kuigi ma arvan, et see juhtus vist kuskil filmis äkki) leidsin nii mõndagi põnevat :P
eniveis. üks legend teab rääkida, et seda sõna (werewolf) hakati kasutama näiteks selle pärast, et kiviajal näiteks ründasid mingeid väikeseid külakesi gängid kes olid ennast riietanud loomanahksetesse ürpidesse. ja mingi uskumine on veel, et inimesed on millegipärast kuidagi huntidega seotud, inimese arengu mõttes või nii. et libahunt on jäänuk sellest 'modern man's hairy predecessor'ist.
jaa. tegelt oli põnev see, et kui siis 'in the Northern hemisphere' olid levinud sellised asjad nagu 'varulf' (Rootsi), lobombre (Hispaania), loup-garou (Prantsusmaa), siis näiteks Indias olid were-tigers ja Aafrikas were-leopards ja were-lions. nunnu.
ahjaa. ja siis esimesena mainiti teda vist anglo-saksi religioosses kirjanduses kuskil ja see pidi olema sünonüüm Devilile.. et siis nii õudne elukas lausa :P
/By the day werewolf hides his villainy by resuming human form, so that even members of his family are unaware of his terrible secret/ uuuu spuuki.
ahjaa ja siis üks huvitav fakt ka veel inka fillidele: England's infamous King John was said to have risen from his grave in the guise of a wolf as a consequence of his excommunication by the pope.
või siis, et libahundid võivad olla: phantasms of dead human beings - viscious and carnal minded people, idiots, and imbecile epileptics.
täitsa armas ju
1 comments:
Viimane lõik :D:D:D
Post a Comment