Šokiteraapiat kolmapäeva pärastlõunal

Niisiis. Mul on teitele nüüd igasuguseid uudiseid. Nii häid kui halbu. Alustame seekord siis halvematest. Käisin mina täna juhendaja juures, kes rõõmusts mind teatega, et nüüd oleks aeg terve töö osade kaupa läbi vaadata ja vastavad parandused teha. Sai siis abstrakti ja sissejuhatusega ühele poole kui herr ütles, et uue osa vaatame siis esmaspäeval läbi jah? Siis olin ma nõutu... et esmaspäeval peaks esitama juba ju?! Onul on juba väga pikka aega olnud veendumus, et eiei, kümnendal ei esita veel ju?! WTF?!? Oleks võinud siis seda kuidagi vihjamisi öelda ehk kuu aega tagasi. Krt küll, ka nädal aega tagasi oleks sobinud. Mkm, ta ütleb seda nädal aega enne tähtaega ja on üllatunud, et mina õnnetu ja šokis olen. Alguses ta ütles veel, et kaitseme siis augustis, mis on ka väga hea tulemus. Aga siis mu nägu vajus veel rohkem ära. Selle peale on ehmatas veel rohkem ja ütles, et ok, üritame siis nii teha, et ta on ka tubli ja ACTUALLY hakkab mu tööd lugema ja paranadama ja teeme juuni alguseks valmis ning kaitseme jaanipäeva ja juuli alguse vahepeal (loodetavasti on ta siis juba sellisel lainel, et aitab selle tööga jändamisest).
Et siis ühesõnaga, kurb on see, et ma ei saa teiega koos lõpetada ja paber antakse mulle miski nädal aega hiljem niisama pihku. Hea uudis on see, et mul lõpetamaise peale raha ei lähe (mõtleme ikka siiski masule vastavalt, eksole) ja see on ka tore, et ma ei pea põdema ega kiirustama.
Lihtsalt nõme on see, et oleks võinud varem öelda, et ei tasu kiirustada selle kümnendaga. Ja veel on nõme see, et kui sa ümberringi kuuled, et juhendajad ei loe läbigi töid või neil on suht suva, mis saab ja inimesed lõpetavad ikka (ja eeldatavasti heade tulemustega), siis mille kuradi pärast ma selle tööga nii palju vaeva olen näinud ja ikka pole veel valmis?! Nagu friiking Tallinna linn ma ütlen.
Nii, nüüd ma olen oma vingumised ära vingunud. Ja tglt pole mul üldse vahet, et kas ma saan sinna aktusele või ei, aga lihtsalt närvid sööb seest ära, kui sa kuuled igast rõvedaid lugusid ülikoolist ja sellest, kuidas juhendajad on enne kaitsmist keeranud ja tropid olnud, siis ilmaski sa ei oska oodata, et sama juhtub sinuga :S